Erastvere lahing toimus 30. detsembril 1701 (Rootsi vana kalendri järgi) kindral W. A. Schlippenbashi Rootsi väliväe ja kindral B. P. Šerementjevi Vene ratsaväe vahel Erastvere Magari küla väljadel. Rootsi jala- ja ratsavägi pidas suurtükkide toetusel mitu tundi Vene väe rünnakutele vastu, kuid oli pärast Vene suurtükkide saabumist ja tuleavamist ratsaväeüksuste suurte kaotuste tõttu sunnitud taanduma. Võitu Erastvere lahingus hindas tsaar Peeter I kui väga tähtsat sõjalist edu, mis pidi looma eeldused Vene sõjalise mõjuvõimu tugevdamiseks Eesti- ja Liivimaal.